Austraalias Queenslandis Goondiwindi maapiirkonnas läbi viidud uuring näitas, et puuvillast valmistatud tekstiilijäätmete viimine puuvillapõldudele on mullale kasulik ilma igasuguse kahjuliku mõjuta. See võib tuua kasu mulla tervisele ja pakkuda skaleeritavat lahendust tohutule ülemaailmsele tekstiilijäätmete olukorrale.
12-kuuline puuvillafarmi katseprojekt ringmajanduse spetsialistide Coreo juhtimisel oli Queenslandi valitsuse, Goondiwindi Cottoni, Sheridani, Cotton Australia, Worn Upi ja Cotton Research and Development Corporationi koostöös UNE mullateadlase dr Oliver Knoxi toetatud tulemus.
Sydney Worn Upis käideldi umbes 2 tonni Sheridani ja riikliku hädaabiteenistuse kombinesoonidest pärit kasutuskõlbmatuid puuvillaseid tekstiile, transporditi Alcheringa farmi ja kohalik farmer Sam Coulton laotas need puuvillapõllule.
Katsetulemused näitavad, et sellised jäätmed võiksid olla otstarbekad puuvillapõldudele, kust need kunagi koristati, mitte prügimäele, kuid projektipartnerid kordavad oma tööd 2022.–2023. aasta puuvillahooajal, et neid esialgseid tulemusi kinnitada.
Dr Oliver Knox, UNE (mida toetab Puuvilla Uurimis- ja Arenduskorporatsioon) ja puuvillatööstuse toetatud mullateadlane ütlesid: „Uuring näitas vähemalt, et mulla tervisele ei tehtud kahju, mikroobide aktiivsus suurenes veidi ja vähemalt 2070 kg süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2e) vähenes nende rõivaste lagunemise tõttu mullas, mitte prügimäele viimise kaudu.“
„Katse käigus suunati prügimäelt kõrvale umbes kaks tonni tekstiilijäätmeid, ilma et see avaldaks negatiivset mõju puuvilla istutamisele, tärkamisele, kasvule ega saagikoristusele. Mulla süsinikusisaldus püsis stabiilsena ja mulla putukad reageerisid lisatud puuvillamaterjalile hästi. Samuti ei paistnud värvainetel ja viimistlusvahenditel olevat kahjulikku mõju, kuigi selle täielikuks kindlakstegemiseks on vaja rohkem katsetada laiema kemikaalide valikuga,“ lisas Knox.
Sam Coultoni sõnul neelas kohalik farmer puuvillapõllul hakitud puuvilla kergesti alla, mis andis talle kindlustunde, et sellel kompostimismeetodil on praktiline pikaajaline potentsiaal.
Sam Coulton ütles: „Laotasime puuvillase tekstiilijäätmed laiali paar kuud enne puuvilla istutamist 2021. aasta juunis ja jaanuariks ning hooaja keskpaigaks olid puuvillajäätmed peaaegu täielikult kadunud, isegi kui kogus oli 50 tonni hektari kohta.“
„Ma ei ootaks mulla tervise või saagikuse paranemist vähemalt viie aasta jooksul, kuna kasu ilmnemine võtab aega, kuid mind julgustas väga see, et meie muldadele kahjulikku mõju ei olnud. Varem oleme puuvillapuhastusjäätmeid laotanud ka teistele talu osadele ja näinud nende põldude niiskusepeetuse märkimisväärset paranemist, seega eeldaksin sama ka hakitud puuvillajäätmete kasutamisel,“ lisas Coulton.
Austraalia projektimeeskond täiustab nüüd oma tööd, et leida parimad võimalikud koostööviisid. Ja Puuvilla Uurimis- ja Arenduskorporatsioon on pühendunud Newcastle'i Ülikooli kolmeaastase puuvillase tekstiili kompostimise uurimisprojekti rahastamisele, mille raames uuritakse lisaks värvimise ja viimistluse tulemusi ning võimalusi puuvillase tekstiili graanuliteks pressimiseks, et neid saaks põldudele laotada olemasolevate põllumajandusmasinatega.
Postituse aeg: 27. juuli 2022