Viimastel kuudel on Punase mere kasvav pinge pannud paljusid rahvusvahelisi laevandusettevõtteid oma marsruudistrateegiaid kohandama, otsustades loobuda riskantsemast Punase mere marsruudist ja valida selle asemel Hea Lootuse neeme ümber Aafrika mandri edelaosas. See muutus on kahtlemata ootamatu ärivõimalus Lõuna-Aafrika Vabariigile, mis on Aafrika marsruudil asuv oluline riik.
Nagu iga võimalusega kaasneb väljakutse, seisab Lõuna-Aafrika Vabariik selle võimaluse kasutamisel silmitsi enneolematute väljakutsetega. Laevade arvu dramaatilise suurenemisega on Lõuna-Aafrika marsruudi ääres asuvate sadamate juba olemasolevad mahutavusprobleemid muutunud veelgi tõsisemaks. Rajatiste ja teenindustaseme puudumine muudab Lõuna-Aafrika sadamad võimetuks suure hulga laevadega toime tulema ning mahutavus on tõsiselt ebapiisav ja tõhusus oluliselt vähenenud.
Vaatamata konteinerite läbilaskevõime paranemisele Lõuna-Aafrika peamise sadama läbilaskevõime juures, põhjustavad Lõuna-Aafrika sadamates endiselt viivitusi sellised ebasoodsad tegurid nagu kraanade rikkeid ja halba ilma. Need probleemid mitte ainult ei mõjuta Lõuna-Aafrika sadamate normaalset tööd, vaid toovad kaasa ka suuri probleeme rahvusvahelistele laevandusettevõtetele, kes otsustavad Hea Lootuse neeme ümber purjetada.
Maersk on avaldanud hoiatuse, milles kirjeldatakse Lõuna-Aafrika Vabariigi erinevates sadamates toimunud viivitusi ja mitmeid meetmeid teenuste hilinemise leevendamiseks.
Teate kohaselt on ooteaeg Durbani kai 1 juures pikenenud 2-3 päevalt 5 päevale. Olukorra teeb veelgi hullemaks see, et Durbani DCT terminal 2 on oodatust palju vähem produktiivne, laevad ootavad 22-28 päeva. Lisaks hoiatas Maersk, et ka Kaplinna sadam on kannatanud väikese kahjumi all, mille terminalides on tugeva tuule tõttu kuni viis päeva viivitusi.
Selle keerulise olukorra valguses on Maersk klientidele lubanud minimeerida viivitusi mitmete teenindusvõrgu kohanduste ja erakorraliste meetmete abil. Nende hulka kuuluvad kaubaveo marsruutide optimeerimine, ekspordi laadimisplaanide kohandamine ja laevade kiiruse parandamine. Maersk ütles, et Lõuna-Aafrikast väljuvad laevad sõidavad täiskiirusel, et tasa teha viivituste tõttu kaotatud aega ja tagada, et kaubad jõuaksid sihtkohta õigeaegselt.
Järsu laevandusnõudluse kasvu tõttu on Lõuna-Aafrika sadamates enneolematu ülekoormus. Juba novembri lõpus oli Lõuna-Aafrika sadamate ummikukriis ilmne, kusjuures laevade ooteajad suurematesse sadamatesse sisenemiseks olid hämmastavad: Ida-Kapimaal Port Elizabethi sisenemiseks kulus keskmiselt 32 tundi, samas kui Nkula ja Durbani sadamates kulus vastavalt pikaleveninud 215 ja 227 tunnile. Olukord on toonud kaasa enam kui 100 000 konteineri ummiku Lõuna-Aafrika sadamate ees, mis avaldab tohutut survet rahvusvahelisele laevandussektorile.
Lõuna-Aafrika logistikakriis on aastaid süvenenud, peamiselt valitsuse tarneahela taristusse tehtavate investeeringute kroonilise puudumise tõttu. See muudab Lõuna-Aafrika sadama-, raudtee- ja maanteesüsteemid häirete suhtes haavatavaks ega suuda toime tulla laevandusnõudluse järskude kasvuga.
Viimased andmed näitavad, et Lõuna-Aafrika Ekspedeerijate Assotsiatsioon (SAAFF) teatas 15. märtsil lõppenud nädalal sadama poolt käideldavate konteinerite arvu olulisest kasvust keskmiselt 8838 konteinerini päevas, mis on märkimisväärne kasv võrreldes eelmise nädala 7755 konteineriga. Riigile kuuluv sadamaoperaator Transnet teatas oma veebruarikuu andmetes samuti, et konteinerite käitlemine kasvas jaanuariga võrreldes 23 protsenti ja aastaga 26 protsenti.
Postituse aeg: 28. märts 2024